USA-s on termograafiakaamera kasutamine ülimalt populaarne. Termograafiakaamera ei kahjusta nahka ega mõju muul moel negatiivselt, kuid võimaldab sügavuti lahendada tõsiseid probleeme. Termopilte hakati hobuvaldkonnas tutvustama 1960. aastal, seda peamiselt võidusõiduradade ja hobuste sooritusvõime kontrollimiseks. Kallite ja algeliste kaamerate ning väheste teadmiste tõttu langes peagi kasutus peaaegu täielikult. Hobuvaldkond on viimaste aastakümnete jooksul teinud suure muutuse. Järjest rohkem pööratakse tähelepanu alternatiivmeditsiini viisidele. Haritustase ja teadmised hobustest arenevad ja on paremini kättesaadavad, mis aitab tõsta loomade heaolu taset. Nõudlus termopiltide järele on tõusnud koos tööstusharu majanduskasvuga. Selleks, et hinnata uue tehnoloogia vajadust, tuleb mõista eelist ja vajadust.
Hobuste vigastused võiks jagada järgmiselt: * juhuslikud; * inimese põhjustatud; * füsiloogilised/looduslikud. Juhuslike vigastuste hulka kuuluvad rebendid, kriimustused, luumurrud ja pehmete kudede vigastused (,mis tekivad hobuse mängimisel, kukkumisel või libisemisel), vigastused teravate esemete vastu (katkised postid, väljaulatuvad naelad jne), traumad treileris või löök teise hobuse poolt. Inimese põhjustatud probleemid hõlmavad kõiki neid, mis on põhjustatud tahtlikult või tahtmatusest. Näiteks käitutakse hobusega halvasti (pekstakse, kasutatakse lubamatuid aineid vms), halvasti istuv varustus, kehv kabjahooldus, jõuline või oskamatu ratsutamine, valed võtted abivahendi kasutamisel või ohumärkide ignoreerimine, mille tagajärjeks on palju tõsisem haigus või vigastus. Füsioloogilised või looduslikult esinevad haigused on sellised nagu artriit, kissing spine, laminiit (kabjapõletik), vanusega seotud muutused (hormonaalsed), vähk või infektsioonid (EPM, EHV-1). Need kategooriad kattuvad sageli. Inimese jõuline sõitmine ebatasasel pinnal viib kõõluse ja sidemete rebenemiseni või varajase artriidini. Esimene samm on mõista erinevust anatoomilise ja füsioloogilise pildi vahel. Hobuse anatoomiline pilt on lihtsamalt öeldes luustikuline pilt. Füsiloogiline pilt on organismi ja selle elundite talituse vaatest. Anatoomiline pildistamine on röntgen, MRI jms, mis näitab kasutajale konkreetseid muutusi ja erinevusi algupärasest/normaalsusest. Antud pildid ei ole tundlikud ilmale, vereringele ega närvisüsteemile. Füsioloogiline pildistamine on dünaamiline ja sõltub paljudest mõjutatavatest teguritest. Termokaamera kasutamine on neist kõige populaarsem ning seda just seetõttu, et kaamera abil on võimalik täpselt kindlaks määrata aktiivne põletikukolle, vereringe või närvijuhtimisega seotud muutused. Nende kahe pildi kombineerimisel on võimalik saada täpset tagasisidet probleemist ja ravist. Seega termograafiline pilt ei anna meile täielikku ülevaadet, kuid näitab väga selgelt probleemseid kohti. Täpse diagnoosi panekuks, tuleks siiski pöörduda veterinaararsti poole. Kuidas termograafiakaamera toimib? Termograafiakaamera tuvastab keha pinnal olevat infrapunalaineid, mis on inimsilmale nähtamatud, ja teisendab need pildiks, mida näeme ja saame analüüsida. Kujutage ette, et kukute ja selle tulemusel vigastate ennast. Tõenäoliselt muutub vigastatud koht kuumaks ja punaseks. See tähendab, et rakutasandil hakkab toimuma immuunsuskaitse, mille tulemusel vabastab keha kemikaale nagu histamiin. Üsna tõenäoliselt tekib verevoolu muutus antud piirkonnas, mis võib korreleeruda põletikuga. Seega võib suurenenud vereringega kohas olla põletik (muutub soojemaks). Kroonilised haigused, armid, atroofia (lihaste nõrgenemine/kaotus), närvikahjustuse või teatud ala kasutamata jätmise kohad reageerivad vastupidiselt - need muutuvad jahedamaks. Siinkohal on oluline meeles pidada hobuse asümmeetriat, mis on oluline tegeliku põhjuse määramisel. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks on oluline järgida ettevalmistus nõudeid enne sessiooni algust. Mida on võimalik kaamera abil tuvastada? On tõestatud, et kaamera suudab tuvastada probleemse koha enne, kui see päriselt ilmneb, nt longe. Samuti on võimalik tuvastada longet, kui kaamerat õigesti kasutada ja tulemusi analüüsida. Mõnikord tunned, et hobune pole päris see, mis ta võiks olla ja tundub imelik, kuid longe puudub ja probleemi ei leita, siis siin kohal on termokaamera suureks abimeheks. Tänu füsioloogilise pildi analüüsimisel on meil võimalik tuvastada probleeme, mida pole võimalik muude võimalustega (ultra, RTG, MRI) avastada. Minu hiljutine kogemus termokaameraga, kus avastasime probleemi ennem, kui see ilmnes. Sai tehtud hobusele ülevaatus termograafilise kaamera abil. Tuvastasime koheselt opereeritud jalgade kohad, lisaks märkisin ära probleemi põlves. Sel hetkel tähelepanu sellele ei pööratud. Umbes 3 nädala pärast oli hobune imelik ning talle tehti uuringud vet.arsti poolt, kes määras probleemseks kohaks just selle põlve, kuhu oli tekkinud põletik ning seda tuli süstida. Termopildid võivad anda meile palju vastuseid ja küsimusi hobuse tervisest ja heaolust. Järgnevalt toon välja mõned võimalused, mida on termokaamera abil võimalik tuvastada: * närvikahjustusi; * luulisi vigastusi; * pehmekoe vigastusi; * diagnoosimata longet; * lihaskahjustusi; * pehmete kudede kahjustusi; * kõõluste stressi; * kabjaprobleeme * kissing spine; * sadula sobivust ja palju muud. See loetelu on oluline, kuna kõik need probleemid põhjustavad vereringe või põletikulisi muutusi, mida on võimalik tuvastada termokaameraga! Kindlasti on kaamera kasutamine kasulik raviprogrammis. Kas kaamera kasutaja teadmised on olulised? See on protsessi kõige olulisem osa, sest kaamera kasutaja peab tundma hobuse lihastikku ja luustikku. Valesti tõlgendatud pilt võib anda ebakorrektset infot hobuse tegeliku seisundi kohta. Selles kõrge panusega, rahaliselt ja emotsionaalselt koormatud hobusemaailmas, on meie hobusekaaslaste kaitsmine ja nende eest hoolitsemine ülimalt tähtis. Kuna loomad ei oska rääkida, on meil keeruline varjatud või maskeeritud probleeme tuvastada. Termopildistamise käigus paljastatake tihti füsioloogilised ja anatoomilised probleemid palju varasemas etapis kui muidu. Seega varajane avastamine = varajane ennetamine. Kasutatud kirjandus: Strickland, C. Thermography: A hot images and a hot topic. The Horse, Oct 2001, 853 Brown, K. Thermography: Diagnosis tool for horses. The Horse, Oct 200 Journal Of Equine Veterinary Science
0 Comments
|
AutorKallid kliendid ja külastajad. Arhiiv
March 2021
Kategooriad |